Reis Eesti-Horvaatia 2017




Reisi marsruut: Eesti-Läti-Leedu-Poola-Tsehhi-Austria-Sloveenia-Horvaatia
7 riiki-11päeva-5000km


16 Juuli 2017

1.Päev

Kiirustasin hommikul töölt koju...
Mõtted olid juba soojal maal Horvaatias. Asjad pakkisime kokku samal päeval, sest kunagi ei tea mis võib viltu minna. Kohvreid pakkides oli ainult üks mõte, mida vähem asjukaasa võtame seda rohkem saame ise tuua. Asjad koos võisime sõitu alustada...


Esimeseks päevaks seadsime suuna Leedu linna Palangale lähistele. Soov oli  külastada seal lähedal asuvat dinosauruste teemaparki, kuna laps oli kaasas, siis pidime ka temale meelepärast leidma reisi jooksul. Õhtul olime kohal...Läbitud peaaegu 600km.
Ööbisime Radailiu Dvaras- Dinosaur Park hotellis, selle ma valisin just sellepärast et hea hommikul lapsega teemaparki minna ning kusagil oli vaja ju öö mööda saata. Igaljuhul oli tuba korralik(2 tuba, köök ja rõdu kooslaua ja toolidega). Kuid pikemalt siin ei peatuks...





17 Juuli 2017

2.Päev

Hommikul einestasime 9-10 ajal. Hommikusöögi söömiseks pidime minema jalutama kõrval olevasse majja, mis asus umbes 50 meetri kaugusel. Buffet stiilis hommikusöök oli küllaltki rikkalik ning maitsev. Kõhud täis lippasime Dinosauruste parki külastama...
Park ise on küllaltki suur ning sisaldab väga paljusid erinevaid tegevusi. Elusuurused dinosaurused, 5D kino, erinevad rattad, batuudid, vesirattad, majakesed, ronimisredelid jne. Igastahes lapsele meeldis ning lahkudes jäi mõttesse üksainus mõte, et seda parki me külastame tulevikus veel...
Õhtupoolikul võtsime suuna juba Poola suunas.Leedu möödus igavalt mets, põld, mets, põld jne. Vahepeal tegime ka väikese pausi järvekaldal, kui laps sai veeääres sulistada ning kaasavõetud mõnguasjad liivaseks teha.
Saabudes Poola otsustasime esialgsest plaanist loobuda, et sõita välja Varsavisse ja ööbisime hoopis kaunis väikses Suwalki linnas. Et kindla peale välja minna valisin varemgi ööbitud hotelli, milleks oli Hotel Logos   Hommikusöök buffet stiilis ja väga laia valikuga. Tuba mõnusalt suur ja asukoht Suwalki kesklinnas, mida veel tahta?
Õhtul käisime linnas jalutamas ning einestasime ühes tänavakohvikus. Mind on alati see väikelinn võlunud oma lihtsusega.
Hotelli tagasi saabudes patja puudutades magasime kõik nagu inglid.


18 Juuli 2017

3.Päev

Hommikul ärkasin vara, teised kõik veel magasid. Tänane päev tõi kaasa ka rehvivahetuse, kuna ees on pikk tee tuleb rehvid uute vastu vahetada. Vanad rehvid, mida arvasin vastupidavat terve reisi lasin Leedu kiirteel nii siledaks nagu formelil.
Kuid see kõik on Poolas imelihtne, rehvid ja vahetuse sain põhimõtteliselt kohe ning lõunaks olidki uued rehvid all ning sõit võis alata Lõuna-Poola suunas. Siinkohal soovitan ja kiidan Euromasteri meeskonda ning veel lisan et Poolas see kõik kokku maksis umbes 200 EUR.

Sõit Wolbrosi suunal möödus meil ilma viperusteta, välja arvatud paar õnnetust. Üks nimelt meie suunal, kus otse minu ees sõitval rekal purunes rehv ning seetõttu piirdeaeda sõitis. Ise õnneks jõudsime reageerida ning pääsesime mööda. Teine õnnetus oli umbes 20-30 km enne, kus oli reka samuti tekitanud avarii ning seal oli juba tõsisem meeskond väljas(tuletõrje, politsei, helikopter ja kiirabi). Iga väiksem avarii tekitab kohe mitmete kilomeetrite pikkused ummikud. Muidu möödus sõit suht tüütult, tohutult palju 50km/h alasid, kuid enamasti sõidetakse need 80-100km/h läbi.
Õhtul jõudsime Lõuna-Poolas hotelli nimega Hotel Górski
Hotelli hinna ja kvaliteedi suhe on ikka mega paigas, söögi valik on mega ja tuba 2-le maksab AINULT 26 EUR. See oli kohe selge, et tagasi tulles ööbime ka selles hotellis.


19 Juuli 2017

4.Päev

Hommikul ärkasime viimastel sekunditel, autosõit andis juba tunda. Selge oli see, et täna oli kindlasti vaja jõuda Sloveenia linna nimega Mariboli, mis asub ainult natuke üle Austria piiri... Tee pikkuseks peaaegu 900km.
Seadsime asjad kokku ning võtsime suuna Tsehhi poole. Tee viis nüüd ainult enamasti ainult kiirteed mööda. Kiiruseks oli enamasti 130-150 km/h, kuna polnud varem selliseid teid sõitnud siis ei julgenud ka kihutad 170-180-ga nagu palju tegid.
Teed Poolas on head, mina arvan et isegi paremad kui Tsehhis ja Austrias. Jõudes Tsehhi oli vaja maksta teemaks, ehk osta vinjett- seda saab soetada tanklates ja isegi ette Poolast osta, kuigi parem osta kohapeal, mistõttu poolakas müüb seda kallimalt. Mina ise ostsin vinjeti esimesest Tsehhi linna tanklast, sp siis tuli mulle alles meelde. Teemaksu summaks oli umbes 15 EUR . Palvus oli juba tõusnud +30 kanti, mistõttu sai ka täiendatud veevarusid. Sõit võis jätkuda...Tsehhi möödus üpris kiirelt.
Ning järgmiseks riigiks oli juba Austria. Vinjeti ostsin otse piirilt, maksin taas 15 EUR, ilmselgelt maksin üle, sest internetist vaadates oli hinnaks umbes 5 EUR. Kuid see selleks, kleeps aknal jätkasime teekonda.
Kiirteed enam- vähem, ehitus käib piiri suunal. Ümberingi kiskus juba mägisemaks, päevalille põllud, viinamarja põllud ja tühjus tänavatel. Tundus et inimesi üldse ei liigu, kõik oli nii vaikne. Austria ise küllaltki kallis riik, näitena võin välja tuua mõningad hinnad: suitsupakk 5-6EUR, väike shokolaad 1.50EUR, võileib 2.50 EUR, kütus 1.4-1.50 EUR/L.
Seega väga kaua peatuda ei tahtnud.
Sloveeniasse jõudes oli esimeseks külastuseks jällegi tankla, kus sai vinjett samuti ostetud.
Hinnaks oli 15EUR, kleeps aknale ja suund hotelli suunas. Paarikümne kilomeetri pärast jõudsime Sloveenias asuvasse Maribori linna. Ööbisime Guest House Pohorska Kavarna hotellis. Tuba oli lahe, katusetuba ja aknast vaatega suurele mäele, kus ilmselt asus mingi suusakuurort.



20 Juuli 2017

5.päev

Hommik algas nagu alati hommikusöögiga, mis oli kesisem kui tavaliselt. Aga kõhud saime täis. Seejärel suundusime edasi Horvaatia suunal. Sõita iseenesest polnud enam palju, kuid suvine kuumus andis juba mõnusalt tunda. Kiidan siin kohal autokliimat, ilma kliimata oleksime lihtsalt kõrbenud. Kliima oli kogu reis "low" režiimil. Enne Horvaatiasse tuli suur teeehitus üle elada, mis tegelikult polnudki nii hull. Eks neid kiirteid ehitatakse igalepoole ja need teevad ainult reisimist mugavamaks, nii tuleb sellega leppida. Sloveenia-Horvaatia piiri ületades ulatasin dokumendi hunniku kontrollile, tema ainult seadis need ilusti kokku ja ulatas tagasi. Sai selgeks, et see oligi kogu kontroll. Imelihtne Euroopas ikka reisida....
Nüüd hakkasid teedele ilmuma maksuputkad. Erinevalt teistest riikidest on Horvaatias maksuputkad, kust kiirteele sisenedes võtad pileti ja maha sõites ulatad pileti ja maksad selle alusel. Tegelikult imelihtne. Maksmiseks ulatad ainult kaardi, "pin" koode ei pea sisestama. . Vahest küsib ka "pin"koodi kontrolliks, kuid üldiselt mitte. Samuti oli ka ülimugav maksta poodides viipekaartiga.
Kiirtee on mõnus korralikud, kiired ja tunneleid täis. Lühim millest läbi sõitsime oli 200 meetrit pikk ja pikim üle 6 kilomeetri. Vägev.
Kuid mõnes kohas tuleb ka tunnelimaksu maksta, kuid seda siiski vähe. Ümberringi on ainult mäed, mäed, mäed ja mäed. Väljas temperatuur +33. Väga mõnus, eestlase jaoks vist isegi natuke palju. Kuid...
Õhtuks pidime jõudma KRK saarele, millele sai sõita üsna muljet avaldava silla kaudu. Siinkohal tahakski mainida, et sel saarele viiva sillal tuleb maksta ka sisenemisel ühekordne nn"sillamaks" milleks oli natuke üle 5EUR. Rahvast oli muidugi palju, tipphooaeg siiski.
Õhtuks olimegi kohal Krk saaret Porati nimelises asulas. Sinna oli mul booking.com broneeritud kaheks ööks apartement(korter) Guest House Villa Marlis . Tube oli kaks, lisaks veel pisike kööginurk, vannituba ning rõdu. Saime õnneks toa teisele korrusele, kust avanes kaunis vaade Aadria merele. Laevukesed kimasid vist 24h edasi ja tagasi. Lähedal oli võimalik ka jetiga sõita ning langevarjuga 150 meetri kõrgusel lehvida. Villast vaid 50-100 meetri kaugusel asus rand, kuhu ka esimesel päeval kohe kiirustasime, kui asjad olime ära paigutanud. Rand oli kivikribune nagu enamasti Horvaatias. Laps nautis merd täiega, lõpuks võis öelda et olime kohal.














Lisaks sellele saime ka õhtul villa perenaise tehtud saiakesi proovida. Mille juurde oli ta lisanud võrratult hea küüslaugu kastme.


21 Juuli 2017

6.Päev

Ärkasime hommikul küllaltki vara, ega puhkusel ju ei puhka vaid koguaeg vaja ringi siblida. Elukaaslane  oli juba kella 8-st randa lipsanud päevitama. Mina ja laps veel vedelesime ning nautisime väga palavat hommikut. Kuumus on juba kella 10 ajal 27-29C. Plaanisime täna mitte midagi teha, vaid tahtsime lihtsalt vedeleda rannas. Esmalt aga siiski käisime 6 km eemal asuvas poes süüa toomas.
Valmistasime midagi kerget. 

Horvaatias on hästi populaasel kohal puuviljad. Mida ka soetasime esimesel päeval Horvaatiasse jõudes soetatud teeäärest nn "otse põllult tulevat kaupa", milleks olid imemaitsvad kirsstomatid, pirnid ja meie ploomide suurused viinamarjad. See kohe pani mõtlema milliseid kribusid viinamarju meie Eestis sööme, tundus et ülejäägid tuuakse meile. Üldised ütleks, et söök on Horvaatias kallim, kui meil. Lisasin ka pildi, summa võite 7-ga jagada. Kõhud head ja paremat täis lippasime randa ujuma. Rahvast oli palju... Paljud inimesed lihtsalt tegid lõunast "siestat"(magasid rannas) . Päeval lihtsalt nii palav, et ei suudagi midagi teha.
Ja meri... Vesi on lihtsalt kristallselge, aga väga soolane. Põhimõtteliselt ei vajugi põhja. Palju on merisiile, et vältida neile peale astumist müüakse ka randades spetsiaalseid jalanõusid. Meie neid ei ostnud, vaid kasutasime omi plätusid või siis olime suisa paljaste jalgadega.




                

22 Juuli 2017                                                                                                                                            

7.Päev

Saabus järjekordne hommik, olin seekord eelmisel õhtul hotelli eest ära maksnud ning lisasin ka ärasõidu hommikuks hommikusöögi. Söögiks pakuti meile ülihead saia, tomatit, sinki, juustu, salaamit ja sibulaviile. Saia juurde tagasi tulla, siis Horvaatia sai on üleüldse väga mõnusa maitsega ning pehme. Poodides üldse pakendatud saiasid ei müüda, kõik pead ise valima(püüdma) riiulitelt. 


Aga see selleks..Aeg oli asjad pakkida ja edasi liikuda. Kindel plaan oli paigas. Külastasime järgmisena KRK saarel samanimelist linna.
Kohale jõudes leidsime parkimiskoha ning lippasime vanalinna jalutama. Kitsad tänavad, suveniiri poekesed, sadamas vist iga teine rendib või pakub sõitu oma paadil.

 Meil aga oli plaan sõita allveelaevaga. Big Marlin oli selleks sobiv. 

Sõit ise kestis umbes 30 minuti kanti ja maksis umbes 12EUR nägu. Igaljuhul pidime järgi proovima ning ronisime pardale. Kell 13.00 oli start, hakkasime liikuma... Sõitsime mingiaeg ja siis järsku jäime vaikselt triivima, seejärel võis etendus alata. Ilmselt ülevalt poolt visati ka kaladesööta, sest järsku ilmus palju kalu välja. Saime seda kõike natuke imetleda ning seejärel sõitsime edasi, veel jäi teele üks aardekirst ning vana paat.
Seejärel sõitsime sadamasse tagasi.
Lisaks sellele kohtasime ka veel meie kaasmaalasi, kellega sai juttu puhutud ning kes olid samuti allveelaevaga sõitma tulnud.
Edasi liikusime me einestama. Leidsime ühe kiirsöögi koha , kus saime tellida paar hamburgerit ja 2 kohaliku burgerid? vms. See kõik läks maksma ligi 20 EUR. Igaljuhul oli söök väga maitsev.

Kõhud täis võtsime suuna Baska linna...Baška on linn asub kahe mäe vahel, ühest kuristikust teiseni kulgev rand, mis on tuntud oma puhta vee poolest. Rand oli seal samuti liiva ja kivikribu seguna, kuid vees liivane. Igaljuhul leidsime parkla, seekord tasulise minu mäletamist mööda 14KUNA 2 tundi.  Kes veel ei tea, mis KUNA on siis see on Horvaatia rahaühik ning võrdub 1EUR=7 KUNA. Auto pargitud lippasime randa, kus sai ujutud paar tundi ning peale ujumist suundusime suveniire ostma. Seal on kohe mõnus lai tänav, kus saab osta kõik vajaliku.
Seejärel oli aeg sõita Põhja-Horvaatiasse. Kuid lubasime kõik üksteisele , et siia Baska linna tuleme me veel pikemaks ajaks puhkama.
Õhtu saabudes jõudsime Medvejasse, kus ööbisime Smart Selection Mobile Homes Medveja kämpingu stiilis majakeses.

Plaan oligi proovida kämpingus ööbimine järgi. Kohale jõudes algasid probleemid, nimelt polnud sooja vett ja puudus ka gaas. Telefonitsi abi ei saanud, seega pidi kohapeale minema. Lõpuks saadeti ka remondimees, kelle saabudes just, kui imeväel kõik tööle hakkas. Boiler hakkas justkui ise tööle, kraanist tuli sooja vett ning pliidilgi sai süüa teha. Kaldun arvama, et see kõik oli välja lülitatud nimelt. Igaljuhul sai administraator järgmisel päeval ka ühelt külastajalt noomida, ilmselt ka temal palju puudusi. See selleks... Käpingute ala ise oli väga suur, sinna olid inimesed end sisse seadnud ilmselt mitmeteks nädalateks, kui mitte kuudeks. Matkaautosid oli väga palju, igal neil veel lisadelgi ja lausa aiad ehitatud, kus kasteti lilli. Mõnel võis isegi televiisorit näha. Ja muidugi ööelu käis, ilmselt mingit rahuaega ei tunnistata.



23 Juuli 2017

8.Päev

Hommiku saabudes sõime kõhud täis, maksime arve ja liikusime veel rohkem põhja Sloveenia piiri suunas. Päeva plaaniks oli külastada Porecis asuvat MotoDrom karti ja atv keskust ning Euroopas hetkel 5.dal kohal asuvat  Istralandia Aquapark. Motodromis sain isegi karti selga istuda ning mõningad kiiremad ringid tehtud. Ja mis kõige tähtsam läks ka poeg krossikartiga sõitma. Selga tõmmati uhke ülikond, kiiver pähe ja sõit võis alata. Väljas oli selleks ajaks lämmatavad +33 kraadi. Igastahes laps nautis täiega.

Sõidud sõidetud suundusime endid jahutama Istralandia Aquaparki. See park on tunnustatud mitmetel kordadel Euroopa üheks parimaks veepargiks. 
Pilet neljale maksis umbes 75EUR.  Piletid ostetud jooksime lustima. Lastele oli eraldi bassein erinevate liumägedega, täiskasvanutele palju torusid, mullibasseine, lainetebassein jne. Kõhu sai täis umbes 10EUR nägu.

Igastahes veetsime me seal väga toreda päeva ning õhtul sõitsime edasi Sloveenia piiri lähedal olevasse Mezza Brenta hotelli.

Hotell ise oli nigel,  puudus televiisor ja toa suurusega polnud kiita. Ainuke pluss oli rõdu ja lahke personal. Öö saime ära veeta...


24 Juuli 2017

9.päev

Aeg oli juba tõusta. Jälle...
Hommikusöök juba ootas ning samuti ka ootas teekond Lõuna-Poola suunas. Teadsime, et see tuleb ilmselt reisi kõige igavam päev, mis tähendas ka ühtlasi pikimat sõidupäeva. 1100km päevas, hmm ilmselt minu uus rekord senise 900 km kõrval. Igaljuhul, kui kõhud täis võtsime suuna Sloveenia suunas. Enne autosse istumist imetlesime kohe parklas kasvavaid oliivipuid.
Neid puid oli üldse, lisaks viinamarja kasvatusetele igal sammul näha. 
Ületasime piiri ilma kontrollita ning sõit libises kaunis Sloveenia looduses Austria suunas. Ljubljanasse jõudes saime ka kõvasti vihma, mis saatis meid Austriast Tsehhi suunaski.



Jõudes Viini saime ka istuda umbes tunnikese liiklusummikus. Edasi sõidsime muudkui vihmas Tsehhi. Tsehhi jõudes otsustasime teha väikese pausi ning külastada poodi ja kiirelt einestada. Tsehhis tasub poodlemas käija, sest kõik on ikkagi nagu Poolaski Eestist kordades odavam. Niisiis ladusime kärru head ja paremat, millest ei puudunud ka kohalik õlle. Väljast saime 5 kebab hamburgerit ning tee Poolas suunas võis jätkuda. Ööseks jõudsime oma lemmik Gorski hotelli, selleks ajaks olime juba umbes 13-14 tundi sõitnud.


24 Juuli 2017                                                                                                                                 

10.Päev                                                                                                                                           


Hommik algas vihmaselt. Jälle tuli otsida pikemad riided kohvrist välja, mida me tegelikult ei lootnud üldse reisi ajal kasutada...Aga võta näpust. Olime otsustanud, et veedame ka Poolas mõned päevad ka kulutame selle kasulikult shoppamisele. Niisiis, kui kõhud täis suundusime Poola pealinnas Varssavis asuvasse hiinlaste turule. Lisaks sellele sai veel külastatud Auchan poodi, kus oli palju soodukaid ning lisaks sellele oli kogu kaup Eestist ikka kordades odavam.Zajazd Pod Kasztanami.


Nii, et pagasiruum sai korralikult täis ostetud. Edasi liikusime Ryn linna suunas, kuhu olin eelnevalt bronnerinud meile öömaja. Öömajaks valisin 
Hinna ja kvaliteedi suhe oli väga viis. Tuba oli väga suur ning hommikusöök maitsev. Tuba neljale inimesele maksis ainult 47EUR. 





25 Juuli 2017                                                                                                                                        


11.Päev                                                                                                                                                        
  Saabus jälle sajune hommik. Olime Poolas üldse saanud väga palju vihma. Vaatamata sellele oli plaanis külastada Poolas asuvat kurikuulsat Hitleri Hundikoobast (Wolfsschanze) 
kus ta veetis oma eluajal umbes 800 päeva ja võttis sõja ajal vastu tähtsaid otsuseid.


Kohale jõudes ostsime piletid. Edasi sammudes märkasime noormeest, kes sõitis sõjaaegse autoga. Jäime pikemaks ajaks seisma ja selgus, et see noormees teeb tasu eest ekskursioone. Otsustasime selle kasuks.
Sõidu pikkuseks oli umbes 25 min ja see maksis 120 zlotti, eurides ligi 30 eurot. Hea teenistus... Igastahes viis noormees meid mööda 80 aastast saksa teed, kiites saksa kvaliteeti. Lisaks sellele rääkis pikalt laialt ajaloost ning tegi meist piltigi.

Hiljem saime ka omal käel punkrites jalutada ning ringi vaadata. Muidugi igalepoole sisse ei saanud, kuna kardetakse varisemisohtu. Vaatamist ja muljetamist on palju, seega ei hakka siinkohal ajalugu umber jutustama. Kel huvi saab ise juurde lugeda:
https://trip.ee/foorum/uldfoorum/hitleri-hundikoobas-wolfsschanze-endisel-ida-preisimaal
 Lisan veel vaid mõningad pildid.


Peale seda külastust lippasime veel Suwalkis asuvasse Tesco poodi, et auto ikka korralikult kraami täis osta ning. Säit läbi Baltimaade Eesti suunal võis alata. Öösel kell 2 paiku olime kõik õnnelikult kodus.





Reis oli super, seega uuel aastal uuel hool ja uuel maal...

Tänud.




































































































































Kommentaarid